1640-1900
1625 – Schickard väitis ehitanud olema liitva, lahutava, korrutava, jagava masina
1640 – Blaise Pascal ja aritmeetiline masin, mis ainult liitis ja lahutas. Ehitas ca 50tk
1671 – Leibnizi arvuti mis liitis, lahutas, korrutas ja jagas.
1725 – Perfokaardid. 1800Jaapan. Laialdaselt kasutuses 19.saj. kangastelgede juhtimiseks. 20.saj. arvutusmasinate sisnd, väljund ja salvestuskandjana.
1822 – Charles Babbage, diffeentsmasin mis jäi poolikuks. Idee – analüütiline masin.
1890 – Hollerith, tema firmast tekkis IBM. Tegi perfokaartidega masina USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks
1900-1910
…
1920-1930
1920 – Enigma, saksamaa krüptomasin
1930-1940
..
1930-1940
1938 – Claude Shannon, magistritöö sidus Boole algebra, elektrilülitid ja skeemid, bitid ja info kodeerimine, releedega rehkendus, mehhaaniline mälu.
1940-1950
1943 – Colossus. Saksa alvelaevade salakirja dekodeerimiseks
1947 – esimene 3 elemendiga transistor elektrisignaalide võimendamiseks ja kontrollimiseks, Bell Telephone Laboratories.
1950-1960
1952 – Samuel, esimene AI programm, kabe, IBM
1954 – Texas instruments teatab ränitransistoride kommertstootmise alustamist.
1955 – Shockley Semiconductors, ei läinud neil hästi.
1957 – Fortran, esimene kõrgtaseme keel. Komertsprogramm. Võimaldas PC’l täita korduvaid ülesandeid kasutades tsükkleid .
1957 – 8 inseneri Shockley’st teevad Fairchild Semiconductors
1958 – SAGE, esimenelaiaulatuslik võrk. Ühendas raadiojaamu USAs ja Kanadas.
1958 – Esimene integraalskeem, Jack Kilby
1960-1970
1960 – COBOL
1960 – LISP, disainitud AI kirjutamiseks. John McCarthy.
1960 – DEC’i PDP-1 arvuti millele kirjutas MIT esimese arvutimängu Space War.
1964 – System 360, IBM tooteperekond, ühilduvate välisseadmetega.
1965 – Moore’s law. Igal uuel kiibil on umbes 2x rohkem transistore kui tema eeläijal iga 18-24kuu tagant.
1968 – Moore, Noyce ja Grove lahkuvad Fairchild Semiconductor’ist ja asistavad Inteli
1968 – Douglas Engelbart demonstreerib esimest arvutit klaviatuuri, hiire ja akendega.
1969 – J.Sanders koos 7-me kolleegiga lahkub Fairchild Semiconductor’ist ja loob AMD (Adbanced Micro Devices)
1969 – loodi UNIX. Kenenth Thompson ja Dennis Ritchi lõid op.süsteemi DEC miniarvuti peal.
1970-1980
1970 – SQL, mis arenes välja IBM System R-st. Idee Tedd Codd.
1971 – esimene mikroprotsessor Intel 4004
1971 – ARPANET, esimene arvutivõrk (USA kaitsemin õhendas 4 ülikooli). Sellest kasvas välja tänapäeva internet.
1972 – Nolan Bushnell loob Atari
1972 – CP/M (Control Program/Monitor), lihtne op.süsteem kirjutatud PL(M) keeles Intel 8080 süsteemisele.
1973 – IBM laseb välja odava kõvaketta tuntud kui Winchester.
1973 – Xerox Alto, esimenetõsine PC mis kasutab moodsat UI’d: aknad, hiir jne. Mõjutab Macintoshi ja Microsofti.
1974 – Ed Roberts ehitab väikese Altair 8800 arvuti Intel 8800 kiibile. Esimene edukas PC kit DIY fännidele, ilma monitori ja klaviatuurita.
1975 – Bill Gates ja Paul Allen loovad Microsoft‘i. Lisaks kirjutavad esimese programeerimiskeele programmi PC’le.
1976 – S.Jobs ja S.Wozniak loovad Apple.
1977 – esimesed kolm kokkupandavat PC-d: Commodore PET, Apple II, Tandy Radio Shack (TRS-80)
1979 – Visicalc, programm mis tegi PC-st äriarvuti (Exceli eelkäija)
1980-1990
1980 – Symbolics, spets. tarkvara jooksutamaks LISP programme effektiivselt (enamasti AI).
1980 – Usenet, arvutivaheline jagatud arutelu süsteem.
1981 – Tuleb välja IBM PC ja Microsoft on selle põhiline tarkvaratootja.
1982 – Loodi SUN Microsystems. SUN originaalis tähendas Standford University Network.
1983 – Relational Software võtab uue nime Oracle
1984 – Macintosh, esimene edukas graafilise UI ja hiirega arvuti.
1989 – Guido van Rossum kirjutab Pythoni, mis on ABC järglane.
1990-2000
1990 – Tim Berners-Lee lõi CERN’is HTML keele.
1990 – Esimene võrguühendus Tallinna ja Soome vahel.
1991 – Linus Torvalds riliisib Linux Kernel versioni 1.0.
1992 – Lippmaa, Kadarpik ja Bauman panevad Eestis käima interneti.
1992 – Oy Radiloinja Ab, esimene GSM võrgu operaator.
1994 – James Clarks ja Andersson loovad Netscape (ennem Mosaic Communications).
1994 – Rasmus Lerdof kirjtuab PHP. Algselt posu Perl’i scripte. Kaks iisraeli arendajat kirjutavad parseri ümber, mis sai PHP3 aluseks (1997)
1995 – Päevalehed Eestis: Eesti Päevaleht ja Postimees
1996 – Palm Pilot pihuarvuti, U.S Robotics
1997 – IBM arvuti Deep Blue võidab male suurmeistrit Kasparovit.
1998 – Google. Larry Page ja Sergei Brin.
2000-2010
2001 – Wikipedia
2001 – X-Tee (T.Tammet, Järv, Kadarpik). Turvaline standardiseeritud andmevahetusplatvorm riigi IT süsteemide ja baaside vahel.
2004 – Käivitatim Gmail ja TheFacebook
2010+
…
Links:
https://www.computerhistory.org/timeline/computers/#169ebbe2ad45559efbc6eb35720ca6db
http://lambda.ee/wiki/Sissejuhatus_infotehnoloogiasse