Sissejuhatus IT-sse konspekt

Sissejuhatus: arvuti ja info, ajalugu … 1940

Mis on suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid.

Andme suurused

1 binary digit (0 või 1) = 1 bit
1 nibble = 4 bit
8 bit = 1 byte
1 byte = 8 bit (1 character)
1 KB = 1024 byte
https://www.gbmb.org/bits-to-bytes

Mis on ASCII ja UNICODE?

Igale sümbolile vastab mingi binaararv.

  • ASCII (American Standard Code for Information Interchange) 128 märki. Mõeldud ameerika inglise keele kodeerimiseks.
  • UNOCODE (Extended ASCII) eesmärk kodeerida kõikvõimalikud keeled. Iga täht hoitakse koodipunktina, nt U+00639 hex.
  1. ASCII uses an 8-bit encoding while Unicode uses a variable bit encoding.
  2. Unicode is standardized while ASCII isn’t.
  3. Unicode represents most written languages in the world while ASCII does not.
  4. ASCII has its equivalent within Unicode.

Mis on algoritm ja mis on programm?

Algoritm on täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Programm on formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme.

Kreeka loogikud:

  • Parmenides (5saj e.m.a) – kasutas pikki loogilisi põhjendusi
  • Zenon Eleast (5saj e.m.a) – apooriad/paradoksid
  • Skorates (470-399 e.m.a)
  • Platon (428/427 – 348/347 e.m.a)
  • Aristoteles (384-322 e.m.a) – väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt, süllogism, loogika teke.

Mis on induktsioon ja deduktsioon?

Induktsioon on õppimine ehk üldistuste tegemine. Deduktsioon on reeglite rakendamine ehk järelduste tegemine.

Mis on süllogism?

süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest (eeldustest) järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus

Eeldus: iga x on y
Eeldus: iga z on x
Järeldus: mõni z on y

Kõik luiged on valged, mõni lind on luik, mõni lind on valge.

Lausearvutus ja tõeväärtustabel

https://web.stanford.edu/class/cs103/tools/truth-table-tool/

Blaise Pascal – 1640(17saj)

Oli kristlik filosoof. Ta ehtias aritmeetilise masina mis suutis ainult liita ja lahtuada. Ehitas neid ca 50tk

Leibinz – 1646-1716(17saj)

Oli saksa filosoof. Ehitas arvuti mis liitis, lahutas, korrutas ja jagas. Lõi Boole’ga sarnase loogikasüsteemi.

Perfokaardid ja kangasteljed

Olid laialdaselt kasutuses 19saj. kangastelgede juhtimiseks. 20saj. arvutusmasinates sisens, väljund ja salvestuskandjana.

Charles Babbage (1791-1871, 19saj)

Üritas luua differentsiaalmasina mis jäi pooleli. Masina idee – analüütiline masin töötlemiseks.

Herman Hollerith (1890)

Tema firmas tekkis IBM. Tegi perfokaartidega masina USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks.